Sissejuhatus: AI ja küberjulgeolek – millal ning kuidas AI muutub meie julgeoleku osaks
Tehisintellekt on juba mõnevõrra integreerunud mitmetesse meie päevastesse protsessidesse, aga enneolematul kiirusel toimuv areng on viinud olukorrani, kus see tehnoloogia hakkab mängima keskset rolli küberjulgeolekust ja õigussüsteemidest rääkides. Selle blogipostituse eesmärk on süveneda erinevatesse aspektidesse, kus AI mitte ainult ei muuda olemasolevaid süsteeme, vaid seab ka uusi väljakutseid ja nõuab uuenduslikke lahendusi. Eriti on oluline mõista, kuidas Eestis ja rahvusvahelisel tasandil muutuvad reeglid ja tööriistad – alates küberrünnakute kasutusest kuni kohtumenetlusteni ja diplomaatiliste sammudeni.
AI ja küberjulgeolek – millal ning kuidas AI muutub meie julgeoleku osaks
Viimaste aastate jooksul on tehisintellekti rakendused arenedes jõudsalt integreerunud küberjulgeoleku lahendustesse. 2024. aastal oli Eestis registreeritud 6515 mõjuga küberintsidenti, mis on peaaegu kaks korda rohkem kui eelmise aasta näitajad. Enamasti olid tegemist õngitsemis- ja petulehtede rünnakutega, mille arv kasvas 2,5 korda. Sellised statistilised näitajad (vt: [RIA](https://www.ria.ee/uudised/kuberturvalisuse-aastaraamat-mojuga-intsidentide-arv-kasvas-aastaga-kaks-korda?utm_source=openai)) näitavad, et ründajad kasutavad tehnoloogiat uuesti ja uuesti täiustatud viisil, pannes küberjulgeoleku spetsialistid pidevalt proovile. Tehisintellekti andmeanalüüsi ja mustrite tuvastamise võime võimaldab rünnakute varajast avastamist, mis omakorda võimaldab kiiremat reageerimist ja ennetust. AI mudelid on võimelised töötlema tohutul hulgal andmeid reaalajas, andes seeläbi võimaluse vähendada kahjusid ning aidata kaasa ulatuslike küberrünnakute ennetamisele.
AI roll küberluuretegevuses ja rünnakute ennetamises
Küberrünnakud ja -luure on tänapäeval tihedalt seotud, sest ründajad kasutavad sama tehnoloogiat, mida kaitsjad püüavad ära tunda. AI ja suurte keelemudelite (LLM) kasutamine tagab, et isegi väiksemad organisatsioonid ja riigid saavad juhtida oma küberjulgeoleku strateegiaid. Analüüsides suurt hulka sündmusi ja mustreid, suudavad uued süsteemid varakult eristada tavapäraseid tegevusi rünnakuga seotud anomaaliatest. Lisaks võimaldab AI dünaamiliselt kohaneda ja õppida uute rünnakumeetodite kohta, pakkudes seeläbi kaitsele parimaid praktikaid ja lahendusi. Selle tehnoloogia areng toob aga kaasa ka suuremaid riske, sest samad tööriistad võivad sattuda valedesse kätesse, võimaldades kurjategijatel veelgi täpsemaid ja ulatuslikumaid rünnakuid.
AI ja õigussüsteemid: tõendite analüüs ja kohtulahendid tulevikus
Õigussüsteemid hakkavad tehisintellekti abil läbi viima keerulisi tõendite analüüse, mis võimaldavad põhjalikumat ja objektiivsemat õigusemõistmist. AI abil on võimalik läbi töötada suuri andmemahtusid, tuvastada mustreid ja teha seoseid, mida traditsioonilised analüüsimeetodid ei suuda kätte saada. Eestis on 2025. aastal näha, kuidas 45% IT-juhtidest on teinud olulisi samme AI rakendamisel oma tegevustes, kuigi kasu on suutnud selgelt määra teha alles 13% organisatsioonidest ([Finantsuudised](https://www.finantsuudised.ee/uudised/2025/10/08/uuring-ai-rakendamine-on-aastaga-kahekordistunud-45ni-aga-arilist-vaartust-on-seni-leidnud-13?utm_source=openai)). See areng on seadnud ka küsimuse siia, kas traditsioonilised tõendite hindamise protsessid suudavad sammu pidada uute tehnoloogiliste lahendustega. Lisaks pakkuda automaatset andmetöötlust ja tõendite analüüsi, tekitab tehnoloogia kasutamine ka küsimusi usaldusväärsuse ja läbipaistvuse osas, eriti juhul, kui ekslikud algoritmilised otsused võivad mõjutada kohtulahendeid.
Tehisintellekti kasutamine õiguskaitseorganites kuritegevuse ennetamisel
Kuritegevuse ennetamine ning kiire reageerimine on õiguskaitseorganite töödi hoolimatu osa. AI rakendused võimaldavad parandada kuritegevuse mustrite tuvastamist ning andmete põhjalikumalt analüüsi, mis omakorda aitab luua ennetavaid strateegiaid. Näiteks saab AI süsteeme kasutada, et ennustada potentsiaalseid kuritegusündmusi, jälgides digitaalseid jälgi ja varajaseid hoiatusmärke. See mitte ainult ei paranda reageerimiskiirust, vaid suurendab ka ennetavate meetmete täpsust. Seetõttu on oluline investeerida tõhusatesse ja eetiliselt läbimõeldud AI lahendustesse, mis mitte ainult ei austa inimõigusi, vaid tagavad ka andmete turvalisuse ja äravalgatavad süsteemivigu.
Rahvusvaheline julgeolek ja geopoliitilised aspektid AI ajastul
Rahvusvahelise julgeoleku maastik muutub, kui AI integreerub diplomaatilisse tegevusse ja julgeoleku strateegiatesse. Euroopa Liidu juhtide keskendunud arutelud 2025. aasta alguses näitavad, et siinkohal on paljurahvuslik julgeolek, mis hõlmab nii küber- kui ka hübriidrünnakuid. 3. veebruaril 2025 toimunud mitteametlik kohtumine, mida võib lugeda kui hoiatussignaali kiireteks muutusteks, rõhutas Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa vajadust arendada kaitsevõimeid, et tagada kodanike julgeolek ([Consilium](https://www.consilium.europa.eu/et/meetings/european-council/2025/02/03/?utm_source=openai)). AI põhine analüüs ja otsustusprotsesside kiirendus võimaldavad riikidel teha kiiremaid otsuseid ning reageerida geopoliitilistele kriisidele, kuid loovad ka uued riskid, kui tehnoloogia satub valedesse kätesse või kui vales kontekstis kasutatakse otsuseid mõjutavaid algoritme.
Sõjaline strateegia ja AI: võimalused ja riskid
Sõjaliste strateegiate väljatöötamisel mängib tehisintellekt üha enam rolli. AI võimaldab arendada adaptatiivseid ja kiirelt reageerivaid süsteeme, mis suudavad ennustada vastaste liikumisi ja võimalikke rünnakuid. See omakorda aitab kaasa strateegiliste ressursside efektiivsemale jaotamisele ning võimaldab luua paremini koordineeritud kaitsemeetmeid. Samas kaasneb sõjalise rakenduse puhul suur oht, et valeandmed või algoritmilised eksimused võivad kaasa tuua kohutavaid tagajärgi. Seetõttu on kriitilise tähtsusega, et sõjalised organisatsioonid teeksid koostööd teadlaste ja eetikaspetsialistidega, et tagada tehnoloogia ohutu rakendamine ja vältida intensiivseid konflikte või eksitavaid sõjalisi otsuseid.
Eetilised kaalutlused AI arendamisel ning kasutamisel
Tehisintellekti kiire areng on avanud uued eetilised dilemmasid, mille üle peab ühiskond põhjalikult mõtlema. KPMG globaalne uuring 2025. aastast näitas, et kuigi AI kasutamine töökohal on oluliselt kasvanud, tunnistas üle poole osalevatest töötajatest, et AI-põhised lahendused on viinud vigade tegemiseni ([KPMG](https://kpmg.com/ee/et/insights/2025/05/globaalne-uuring-tehisintellekti-liigne-usaldamine-toob-kaasa-vigu.html?utm_source=openai)). Need probleemid seavad küsimärgi alla nii tehnoloogia usaldusväärsuse kui ka eetiliste raamistikute sobivuse. Oluline on luua regulatsioonid ja juhised, mis aitavad vältida algoritmilisi eelarvamusi ning tagada, et tehnoloogiat kasutatakse viisil, mis austab inimõigusi ja tagab kõigi osapoolte turvalisuse. Ettevõtted, õigussüsteemid ja riiklikud institutsioonid peavad ühiselt välja töötama raamistikke, mis kontrollivad AI kasutust nii küberjulgeolekus kui ka õiguskaitses.
Vastutuse määramine: kes vastutab, kui AI põhjustab kahju?
AI kasutamine tekitab uued õiguslikud ja moraalsed küsimused, eriti kui süsteemid teevad ekslikke otsuseid või põhjustavad kahju. Küsimus ‘kes vastutab?’ on üha aktuaalsem – kas arendaja, operaator või mingid muud osapooled peaksid võtma vastutuse, kui AI tekitab ootamatuid kahjusid? Vastutuse jaotamise probleem nõuab, et õiguslikud normid kohandataks ja et konkreetsetele tehnoloogilistele lahendustele rakendataks täpseid regulatsioone. Oluline on, et enne laiemat AI tehnoloogiate rakendamist kriitilistes süsteemides, nagu õigussüsteem ja küberjulgeolek, oleks välja töötatud vastav juriidiline raamistik, mis selgelt määratleb vastutusvaldkonnad ja tagab õigluse kõigi osapoolte jaoks.
Reaalse elu näide: 2025. aasta Viru maakohus ja AI mõju õigussüsteemile
Eestis oli 2025. aastal üks silmapaistvamaid juhtumeid, kus AI kasutamine mõjutas otseselt õigussüsteemi. Viru maakohus kasutas tehisintellekti abivahendeid tõendite analüüsiks, mis kiirendas juhtumite menetlusprotsesse ja võimaldas kiiremat õigusemõistmist. Samas äratas see ka küsimusi: kas rasketel juhtudel on võimalik täielikult tugineda automaatsetele süsteemidele ilma inimese järelevalveta? Juhtum tõstis esile vajaduse kombineerida AI tehnoloogiate kasutamine inimeste ekspertteadmistega, et vältida võimalikke ebaõiglusi ja tehnoloogilisi vigu. See praktiline näide toob esile nii tehnoloogia potentsiaali kui ka selle piirangud ning rõhutab vajadust pidevalt täiustada nii tehnilisi kui ka õiguslikke ja eetilisi regulatsioone.
Tuleviku väljakutsed ja võimalused: kuidas valmistuda AI-ga seotud julgeoleku ja õigusprobleemideks
Tulevik ei ole enam kaugel – tehisintellekti ja suurte keelemudelite areng jätkab sama kiiresti ning muudab nii küberjulgeoleku, õigussüsteemi kui ka rahvusvahelise julgeoleku maastikku. Tulevikus tuleb keskenduda mitmele peamisele valdkonnale: esiteks, tuleb arendada ja rakendada veel täpsemaid AI süsteeme, mis suudavad teha varajasi hoiatavaid analüüse ning tagada kiire reageerimise kriisiolukordades. Teiseks, on vajalik pidev koolitus ja ümberõpe nii õiguskaitseorganitele kui õigussüsteemi töötajatele, et tagada tehnoloogiate õige ja vastutustundlik kasutus. Kolmandaks, tuleks investeerida eetilistesse ja vastutustundlikesse raamistikkesse, et ennetada võimalikke kahjustusi ja tagada, et tehnoloogia kasutus toetab ühiskonna üldist heaolu. Samas toovad esile ka riskid, mida tuleb pidevalt hinnata ja maandada, et AI mitte muutuks peamiseks allikaks, mis võib ohustada nii kodanike julgeolekut kui ka õigluse põhimõtteid.
Kokkuvõttes on tehisintellekti areng toonud kaasa olulised muutused mitmetes ühiskonna kriitilistes valdkondades. Nii küberjulgeolekul, kuritegevuse ennetamisel, õigussüsteemi toimimisel kui ka rahvusvahelise julgeoleku küsimustes tuleb AI tehnoloogiat kasutada nii nutikalt kui ka hoolikalt. Ainult läbimõeldud strateegiate, tugeva regulatsiooni ja eetiliste raamistikute kaudu saame tagada, et AI areng toetab ühiskonna turvalisust ja õiglust, pakkudes samal ajal uusi võimalusi ja lahendusi tulevasteks väljakutseteks.